100 aastat Itaalia moodi

Näitusel saab Eesti publik esmakordselt imetleda Alexandre Vassilievi kogu hinnalisi eksponaate – Itaalia disainerite poolt sajandi jooksul loodud meistriteosed.

20. sajandiks oli Itaalia auga välja teeninud stiilseima riigi tiitli ning praegu peetakse Milanot Pariisi, Londoni ja New Yorgi kõrval üheks maailma moepealinnaks. Näitus annab ülevaate Itaalia moe arenguloost 20. sajandil ja 21. sajandi alguses. Külastajad saavad tutvuda tänapäevase Itaalia moe sünnilooga: kuidas see järk-järgult Pariisi varjust esile kerkis, uuesti moemaailmas suunanäitaja staatusesse tõusis ja kujunes tööstuseks, mis ühendab endas kaasaegsed ärivõtted, rikkalikud traditsioonid ja perekondlikud sidemed.

​

Itaalia on olnud Euroopa moe häll alates renessansist, mil kõige ihaldusväärsemaks ja hinnalisemaks kaubaks olid Veneetsiast, Firenzest, Genovast ja Milanost pärit siidkangad. Isegi ajal, mil moepealinna tiitel kuulus vaieldamatult Pariisile, lummas ja innustas Itaalia jätkuvalt moehuvilisi: noortel oli kombeks Mandri-Euroopat hõlmava Grand Tour’i käigus külastada kindlasti ka Itaaliat. Itaalia kultuuri-, kunsti- ja ajaloopärand on inspireerinud paljusid kunstnikke. Näiteks Hispaania kunstnik, leiutaja ja kleididisainer Mariano Fortuny (1871–1949) veetis suurema osa elust oma Veneetsia palees töötades. Antiikkultuurist inspireerituna lõi ta 20. sajandi alguses kuulsa Delphose kleidi (mille ainulaadset plisseerimistehnikat pole senini keegi suutnud järele teha). Imeilusate antiikmustriga sametkleitide jaoks sai Fortuny ainest aga Veneetsia renessansi ajastu luksuslikest kangastest.

Veel 20. sajandi alguses toodeti Itaalias tekstiili- ja nahktooteid väikestes töökodades, kus rõhuti ennekõike kvaliteedile ja originaalsetele töövõtetele. Tuntud ettevõtted, nagu Gucci, Prada, Trussardi ja Fendi, said kõik alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel nahktoodetest, samas kui kuulus Salvatore Ferragamo (1898–1960) valmistas juba 1920. aastatel kingi Hollywoodi staaridele.