Näituse „Art Deco. 100 aastat moodi“ on pühendatud Art Déco stiili 100. aastapäevale ja Euroopa naistemoe arengule kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Väljapanekul on eksponeeritud 56 ajaloolist kostüümi ning üle 200 aksessuaari, foto ja kunstiteose moeloolase Aleksandr Vassiljevi kollektsioonist, mis peegeldavad 1920.–1930. aastate Euroopa moe muutusi.

​

Sel ajastul oli arhitektuuri, interjöörikujunduse ja tarbekunsti valitsevaks stiiliks Art Déco – nimetus, mis pärineb 1925. aastal Pariisis toimunud Dekoratiivkunstide maailmanäituselt.

Esimese maailmasõja lõpp tõi kaasa olulised muutused Euroopa poliitilisel kaardil: lagunesid suured impeeriumid – Vene, Austria-Ungari, Osmanite ja Saksa keisririik – ning nende asemele tekkisid uued riigid nagu Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Balti riigid. Need noored riigid mõjutasid otseselt ka moe arengut, tuues kaasa suure huvi idaeuroopalise rahvusliku folkloori vastu.

Naise emantsipatsiooni algus, võimalus saada kõrgharidust, valimisõigus ja õigus lahutusele tõid kaasa naiste eneseteadvuse tõusu ja soovi sarnaneda meestega professionaalses ja sotsiaalses elus. Korseti kaotamine, mille kuulutas välja Pariisi moelooja Paul Poiret juba 20. sajandi alguses, muutis oluliselt naise traditsioonilist liivakella-siluetti ja tõi 1920. aastatel moeareenile sirge lõike.

Sõjas langenud meeste arvukus rikkus sugude tasakaalu ning suurendas naistevahelist konkurentsi. Moodi tuli „seksapiil“ ja seninägematu julgus paljastada keha: paljad seljad, käsivarred ja jalad said art déco naismodestuse tunnusjoonteks.

1925.aastaks ulatusid seelikud põlveni, ning armastus džässi ja uute tantsude – foxtroti, ragtime’i ja charlestoni – vastu tõi moestseeni sädelevad, helmeste, litrite ja kristallikividega kaunistatud siidkleidid, mis särasid ka ööklubide hämaras valguses. „Vampi-naise“ särava jumestuse eeskujuks said Hollywoodi tummfilmide diivad. Nende stiili täiendasid erksad aksessuaarid: helmestega kotid ja kätšid, pikad pärlikeed, diademid ja prossid, sigaretipitsid, väikesed kellukakujulised kübarad (cloche), jaanalinnusulgedest boad, siidist sukad ja avatud kingad prantsuse kontsal.

Seda ajastut kujundasid paljud väljapaistvad Pariisi moeloojad, nagu Jean Patou, Robert Piguet, Madeleine Vionnet, Drecoll, Callot Soeurs ja teised, kelle loomingut on samuti näitusel eksponeeritud. Art Déco stiili väljakujunemisele aitasid oluliselt kaasa ka 1917. aasta revolutsiooni järel Pariisi, Shanghaisse ja Konstantinoopolisse emigreerunud vene kunstnikud ja disainerid.

Pöördepunkt saabus 1929. aasta sügisel, kui New Yorgis puhkenud finantskriis viis majanduslanguse ja suure depressioonini. Mood reageeris kohe klientide ostujõu vähenemisele: kallid helmestega tikandid kadusid moest ning nende asemele tuli taljesse töödeldud ja pikem, ühevärvilistest kangastest siluett, sageli mustvalges toonis – see vastas tolle aja mustvalge kino esteetikale, mis mõjutas 1930. aastate maitse-eelistusi.

Uus naisekuju erines oluliselt eelnenud kümnendi „seksapiilsest vamp-naisest“. Esile tõusis totalitarismi ajastu eeskujul loodud ideaal – naine kui ühiskonna positiivne liige, ema ja sageli ka partei liige. 1930. aastate esimesel poolel kujunes välja taas naiselikum ja glamuursem siluett (inglise glamour – „sarm“, „võlu“), mis rõhutas rindu, veidi kõrgemat vöökohta ja puusi. Selle joonis meenutas antiikse klassitsismi esteetikat ning saavutati tänu diagonaallõikele, mille tõi moodi geenius Madeleine Vionnet – ka tema looming on näitusel esindatud.

1930.aastate naiselikkuse ideaaliks sai Rootsi–Ameerika filmistaar Greta Garbo, kelle laiad õlad ja pikad ripsmed said eeskujuks moodi tulnud õlapatjadele ja kunst-ripsmetele.

​

Näitust võib käsitleda kahevaatuselise lavastusena:

• esimene vaatus (detsembrist märtsini) tutvustab art déco ajastu talvemoodi,

• teine vaatus (märtsist suveni) toob vaatajani 1920.–1930. aastate kevad- ja suvemoe, tähistades art déco stiili sajandat juubelit.

Meil on suur rõõm jätkata oma pikaajalist koostööd Eestis Keila-Joa lossis Schloss Fall.

​

Aleksandr Vassiljev