Schloss Fall

 

Keila-Joa loss Schloss Fall

Keila-Joa lossi ajalugu

 „See ei ole Eesti – seda nüüd kohe  kindlasti; see ei ole  Venemaa – puudub igasugune  korralagedus; ega Prantsusmaa, kuigi meenutustes kõlab prantsuse keel õige palju kordi; ega Inglismaa, kuigi sarnaneb temaga sama palju kui mistahes muuga. Mis see siis on? Kus sa oled? Ilusal, armastusväärsel, ainukordsel Joal, siin asub looduse aed, kõikide rahvaste pot pourri, kõikide maitsete kvintessents; siin võivad tunda end õnnelikuna, igaüks omal moel, nii õukondlane kui moehuviline, poeet või kunstnik, nii mõistliku jutu kui mõistujutu rääkija.“

Nii kirjutas 19.sajandi keskel tuntud inglise kirjanik Elisabeth Rigby Keila-Joa lossist.

 Esimene mõis rajati Keila-Joale juba 17. sajandi alguses. Järgneva 200 aasta jooksul käis mõis  käest  kätte. Olukord muutus, kui 1827.a. sai mõisa omanikuks Alexander von Benckendorff. Baltisaksa päritolu krahv Benckendorff  jõudis olla kolme tsaari  (Paul I, Aleksander I ja Nikolai I) teenistuses. Tema suurepärane sõjaväelasekarjäär kulmineerus kindrali auastme ning Riiginõukogu ja ministrite komitee liikme kohaga.    

 Alexander von Benckendorff ostis mõisa eelkõige selle suurepärase asukoha tõttu – sügavas orus voolav kärestikuline jõgi, 6 m kõrguselt langev kohisev kosk, kõrged kaldad, millelt avanevad maalilised vaated ümbritsevale loodusele.

Elisabeth Rigby, kes külastas Keila-Joad mitmel korral kirjutab “ Midagi on Joa õhus, mis kõigele elusolevale tema pinnal ilu annab. Tänu küngaste asendile ja mere lähedusele, saabub kevad siia varem ja sügis hiljem ning kogu taimkattel on hoopis meeldivam nägu.”                                 

Selleks, et imekauni maastiku omapära võimalikult hästi ära kasutada, otsustati rajada uued hooned. 1833.a. valmis Keila-Joa mõisakompleks oma praegusel kujul. Projekt telliti arhitekt  Andrei Stackenschneiderilt, kellest hiljem sai tolleagse tsaaririigi kuulsaimaid arhitekte ja historitsistliku stiili rajaja Venemaal.             A. Stackenschneider osales muuhulgas Iisaku katedraali rajamisel. 

 

Keila-Joa lossi kuulsad külalised  

 Parki ehitati ka mitu silda, millest kaunimat nimetas krahviperekond Lvovi sillaks. Silla kavandas teedeinseneriks õppinud Aleksei Lvov, Alexander von Benckendorfi tiibadjudant, kellest hiljem sai  tuntud  helilooja ning Vene tsaaririigi hümni „Jumal, keisrit kaitse sa!“ viisi autor. 27. mail 1833. a. toimus lossi pidulik avamine, mille puhuks sõitis kohale ka tsaar Nikolai I isiklikult. Legendi järgi esitas Lvov esmakordselt ka  tulevast hümni.  Loo  lõppedes viskas Lvov viiulipoogna sillalt vette. Silla kohta olevat tsaar Nikolai I öelnud, et näib, nagu oleks Lvov oma viiulipoogna üle jõe heitnud.

 Lisaks tsaariperekonnale külastasid lossi Peterburi kõrgseltskonda kuuluvad vürstid,  kindralid ja ministrid, valitud kontingendi hulka kuulunud tuntud poliitika- ja riigitegelased.  Siin on laulnud XIX sajandi esimese poole üks kuulsamaid lauljaid, saksa sopran Henriette Sontag jpt. Keila-Joa lossis korraldati sageli kontserte ja pidulikke koosviibimisi, mida nautisid kuulsad külalised kogu Euroopast.  

 

Keila-Joa loss asub Tallinnast kesklinnast vaid 28 km kaugusel. Teele jääb Põhja-Eesti mõjusaimaid loodusobjekte-  31 m kõrgune Türisalu pank. Piirkonnas leidub veel hulgaliselt vaatamisväärsusi – Vasalemma loss, Padise klooster jpm. 

 

Kutsume teid osa saama meie suurepärasest ajaloo-, loodus- ja kultuuripärandist!