Schloss Fall

 

Keila-Joa loss Schloss Fall„Ühtaegu nii rannikul kui ka mägedel, metsade varjus ja kivise jõe kaldal, otse märatseva ja vahutava kose kõrval seisab üks gooti stiilis maja kõrge torni ja paljude rõdudega.”  S.M. Volkonski

Aastakümneid on Eesti venelasi meelitanud oma ajalooliste vaatamisväärsustega. Üks peamine turistide tõmbenumber on rüütlite ajastu romantism Tallinna vanalinnas.

Ka 18. sajandi Tallinn ja selle seosed Vene keisririigi rajaja Peeter Esimesega on väga huvipakkuvad. Suur Vene imperaator rajas Peterburi, et raiuda aken Euroopasse ning Tallinn (varasema nimega Reval) oli uks läände. Tee, mis ühendas Venemaad Lääne-Euroopaga, kulges Peterburist Tallinna.

19. sajandil kujunes Keila-Joal asuvast Schloss Fallist Moskva ja Peterburi aadlike meka. Vene impeeriumi mõisate pärl oli krahv Alexander von Benckendorffi kodu. Benckendorff oli Venemaa salapolitsei looja ja keiser Nikolai I lähedane sõber.

Lossikompleks oli väljapaistva Vene arhitekti Andrei Stackenschneideri esimene suurem ettevõtmine. Neogooti stiilis loss ehitati 1831. aastal kõrgele joa kaldale ja seda ümbritses üks Euroopa kaunemaid parke. Lossi ainulaadsus tuleneb suuresti selle asukohast: Baltimaade loodus kohtub siin Inglise stiilis pargiga. Kohalike puude kõrval istutati siia ka Venemaal kasvavaid liike – kaskedest siberi seedrite ja kuriili lehisteni.

Külastajatest puudu ei tulnud. Nikolai I auks rajati 1833. aastal kuninglik härrastemaja ning pandi alus pargipinkide annetamise traditsioonile. Nimelt kinkisid kõrged külalised pargile oma vapiga ehitud pingi. Jalutuskäik 80 hektaril laiuvas pargis oli kui ajalootund, kus sai astuda Venemaa ja Euroopa õukondade jälgedes.

Benckendorffi pere sõprade ringi kuulus ka teedeinsener, viiulivirtuoos, helilooja, sõjaväelane ja Benckendorffide tiibadjudant Alexei Lvov. Iga kord, kui ta Keila-Joa lossi külastas, kuuldi tema viiuli peent kõla lossi alleedel ja sildadel. Usutavasti kirjutas ta oma kuulsaima teose, Vene tsaaririigi hümni „Jumal, keisrit kaitse sa!” just siin.

Pärast omaniku ja tema naise surma pärandus loss nende tütrele Maria Benckendorffile, kes abielludes hakkas kandma nime Volkonskaja. Kuni 1920. aasta maareformi järgse võõrandamiseni jäi loss Volkonskite suguvõsa kasutusse, kelle seas oli tuntud Vene valitsuse liikmeid, sõjaväelasi, poliitikuid ja loomeinimesi.

Schloss Fall: 185 aastat hiljem

2010. aastal ostis mõisa National Heritage Foundation. Viie aastaga taastati nii lossi välisilme kui ka interjöör täpselt nii, nagu see 19. sajandi algul välja nägi. 2016. aastal valis Eesti mõisate ühendus Keila-Joa lossi parimaks mõisa restaureerimisteoks.

Benckendorff-Volkonski lossivalduste uksed on avatud kõigile külastajatele, kes soovivad heita pilku Nikolai I aegsele elule. Lossis korraldatakse ajaloolisi ja temaatilisi giidiga ringkäike neljas keeles, toimuvad töötoad, konverentsid ja firmapeod, samuti tähistatakse perekondlikke sündmusi, näiteks pulmi ja sünnipäevi.

Schloss Fallis on taaselustunud ka muusikatraditsioonid. Õhtuti toimuvad klassikalise ja kammermuusika kontserdid, kus esinevad muusikud nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Väga hästi on külastajad vastu võtnud pühapäevased Kellaviieteed.

Lossis on hõrke rooge pakkuv restoran ning teisel korrusel butiikhotell, mille eriilmelised sviidid kannavad uhkeid nimesid: Imperaator, Benckendorff ja Volkonski. Mõnel sviidil on suur rõdu, millelt avaneb võrratu vaade rannikule, kosele ja pargile.

Schloss Fall on taastamas oma staatust turistide tõmbenumbrina. 19. sajandi arhitektuuri meistritöö on kestnud läbi aegade. Kui varem oli see hiilgus mõeldud vaid kitsale ringkonnale, siis nüüd on Benckendorff-Volkonski valdused avatud kõigile külastajaile – saabugu nad lõunast, põhjast, idast või läänest.