Joa mõisa teenijaskonnast

teeniaskondJoa mõisa teenijaskonnast

Vene aadlikud pidasid 5-6 korda rohkem teenijaid kui samal positsioonil seisvad Lääne-Euroopa aadlikud, sest paljude teenijate pidamine oli suursugune. Väga rikastel aadlikel oli 18.saj. lõpul sageli 300-800 teenijat, kuna 100-150 teenijat ühe aadliku kohta peeti juba mõõdukaks. Isegi üsna vaesed aadlikud lubasid endale 10-15 ja enamgi teenijat ning tingimata neljahobuse tõlla. Teenijad olid enamasti mõisnike orjade hulgast võetud, üksnes kokad, habemeajajad olid välismaalased - prantslased, itaallased. Mõisnikul olid isiklikud rätsepad, kingsepad, puusepad, sadulsepad, kokad, pagarid, kutsarid, kammerneitsid, toapoisid, toatüdrukud, bonned (lapsehoidjad), pesunaised, seltsidaamid, arstid, näitlejad, orkestrid jne jne. Tavaliselt oli iga ameti jaoks mitu isikut, näiteks ülemteener ja teener, ülemaednik ja aednik. Igal teenril oli oma kindel amet, näiteks üks teener süütas küünlad ja teine teener puhastas tahid, üks tappis mõisniku piipu tubakat, teine puhastas piipe. Kogu Moskva oli teadlik dekabrist Ivan Aleksandrovitš Annenkovi ema muinasjutulisest emast. Tema hiigelsuures majas oli kuni 150 teenijat. Teenijate toas oli pidevalt 15 teenrit, köögis 14 kokka, pliidil oli tuli 24 tundi järjest, ent söögiaegadest ei peetud kinni. Perenaise riietumise juures oli 7 neidu: üks kammis teda, kuid teiste seljas olid perenaise tualeti üksikosad, sest ta ei pannud ühtki eset selga enne, kui keegi oli seda oma seljas soojendanud. Ühe paksu sakslanna ülesandeks oli tõllas pool tundi enne väljasõitu istet soojendada, st tõllas perenaise kohal istuda. Aegade jooksul oli Joa mõisaomanike teenistuses olnud rohkesti inimesi, küll eestlasi, venelasi, prantslasi, sakslasi, inglasi, kuid kelle nimed, kohustused ning töötasu suurus on ammu unustuse hõlma vajunud. Mäletatakse vaid üksikuid. Benckendorffi ajal olnud lossis 40 teenijat ning aiatöödel 10 aednikupoissi. Volkonskite teenijaskonda kuulusid peamiselt eestlased, kes võeti kaasa Lõuna-Venemaale, Peterburgi, Moskvasse ning välismaalegi.

Valitsejad

Nimeliselt teatakse Benckendorffi aegset vene rahvusest valitsejat Jermolai Tretjakovi, keda eestlased kutsusid Irmalaiks. Aastal 1836 lasi Tretjakov Tallinna maalril altarit uuendada. Taanlane Lorenz Heinrich Petersen, kes tegutses maalikunstnikuna ning joonistamise õpetajana, valmistas Eesti linnade vaateist litograafiaid, teiste hulgas ka Joast. Miks Tretjakov, venelane, andis lutheri usu kiriku heaks suure summa raha, ei ole teada. Võib oletada, et Tretjakov oli ainult Benckendorffi raha üleandja. Jermolai Tretjakov oli agar ihunuhtluse pooldaja, muudkui „laupäeva õhtul talli." Pekstu pidi alati oma kriimustatud tagumiku valitsejale ette näitama. Pärast seda, kui üks külapoiss läks Tretjakovile läbi söögitoa ukse oma kriimustatud tagumikku näitama, kaotati see mood, sest valitsejal olid söögilaua juures parajasti külalised. Lugu juhtus enne 1850.a., st kas Benckendorffi enda või tema abikaasa ajal. Joa mõisa valitsejatest on teada veel järgmised isikud, kuid kahjuks puuduvad nende teenistusse astumise ja ka lahkumise ajad. Aastaarvud näitavad ainult, millal nad ametis olid.
Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Tretjakov, Jermolai 1836    
Kellberg, A. 1851;1852    
Lilienkampf, Fr. J. 1861;1863;1871;1884    
Hirsch, Julius 1884-1891 Pension 500 rbl aastas Läks 1900. a. pensionile
Rübenberg, Aleksander Andrejevitš 1901-1906   Isa sõiduvoorimees, isa
(Andrese poeg?)     perekonnanimi Naerismägi; vallandati valitseja kohalt; Hiljem Grigori Petrovitši laste saksa keele ja ratsutamise õpet
Suurthal, Eduard 1906 1100 rbl aastas Elas Käesalu mõisas
Hoffmeister 1912 500 rbl aastas sakslane, Joal ka arstina
Riemann Peeter-Ludvig 1913-1917 100 rbl kuus lehm mõisa toidul, kartuli- ja juurviljamaa

Ülemvalitsejad

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Pegelan, Mihhail Fjodorovitš 1906    
Buman 1918   Tuli 1918. a. vürst Gregori Petrovitši perega NLst koos abikaasa ja kahe tütrega
Castelanidest (lossi hooldaja, ülevaataja, kes pidas lossi üle valvet, talvel küttis ja tuulutas ruume) on teada, et 1906.a. oli ametid Jüri Glaser, kelle töötasu oli 540 rbl aastas. Castelanina nimetatakse ka Eduard Riemanni, aega ei ole teada. Eduard Riemann on Joal teeninud mitmes ametis, näiteks ka teener ning puhvetiteener. Volkonskite teenrid, lakeid, kandsid vormi - livreed: pikk kuub, kurgu altnööbitav krae, kinnis keskjoonest paremal, nööpe kahes reas 5, vasknööpidel (läbimõõt 1 cm) Volkonskite vapp. Kaelas kanti valget püstkraed, mis paistis kuue püstkrae alt mõne cm ulatuses välja. Püksid tavalised, pikad. Igapäevane ülikond oli hall, tumemustjassinine. Livree oli tasuta. Kui pikaks ajaks see oli ette nähtud, teadmata. Teenri kohustuseks oli sakse nende külaskäikudel saata, nende mantleid ja kübaraid hoida, tõlla või saani ust avada, astmelauda sõidukist välja tõmmata ja sõitjat aidata, patju kohendada, sakste jalgu vaipadega katta, külalisi teatada jm mitmesuguste ülesannete täitmine. Sakste väljasõites istus teener, kui tallipoissi kaasas ei olnud, kutsari kõrval pukis ehk tõlla tagumises osas olevas lahtitõmmatavas lõõtsas.

Arstiabi

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Sülk (?) Ernst Voldemar 1882 alates 1 .sept. 1906.a. 450 rbl aastas velsker
Hirchfeldt     doktor
Schantz, Ludvig      1849-1911 1887-1910   doktor, ametis Pjotr Grigorjevi ja Vera A. ajal

Teenrid, toapoisid, lakeid

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Rõbakov, Nikolai 1871 - ülemteener
Reimann, Eduard 1837-1901 1871 - hiljem Vera Aleks, teener, temaga reisil
Aimeljas (?), Kaarel 1869 ca 1901-1904 - teenis Pjotr Grigorjevi juures Moskv.
Saarvelt, Otto Hansu p. 1886-1972 ca 1901   teenis Vera A. juures 3 aastat, varem 3 aastat sepapoisina
Tutti (?) Johann Juhani p. 1884-1957 1912-1917 1912a 15 rbl kuus, prii korter; teenrina 25 rbl kuus, prii korter, söök, pesu pesem. Asus tööle talupoisina, hiljem Vera A. teener, lakei

Puhvetiteenrid

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Riemann, Eduard 1880 - -
Pesur, Tõnis - - -
Maltmann, Kaarel 1906 180 rbl aastas -
Sepper, Ivan Adamovitš 1913 - algul töötas Velskrina
Puhveti teenri hoole all olid toidunõud ja lauahõbe. Puhvetiteener kattis laua.

Õmblejad

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu
Poomann, Lisette kuni 1917 töötas üle 20 aasta Vera A. juures, alatitemaga reisil
Pahlberg, Helene   algul Vera A. kammerneitsi, hiljem Sophia Pavl. õmbleja

Kammerneitsid

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Pessor, Marie cal805-? 1906 148 rbl aastas Vera A. ajal
Pessor, Amalie Josephine 1873-?      
Tresmann Lydia Petrovna      
Pahlberg, Helene   25 rgl kuus, prii söök, riided, pesu  

Virtinad

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Kletnik, 1904   lesk, abiellus Aleks. Rüben-bergiga 1904, (valitsejaga)
Glaser, Mäda 1903;1906 1906.a. 540 rbl  aastas  

Toatüdrukud

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Reismann, Liisa ca 1845-1941     tema vanemad olid Bencken. teenistuses, kui B Joa ostis
Reismann, Lovise 1870-?     eelmise tütar
Kehra, Ida 1870-?      
Maltmann, Martha 1877-1951     aednik Karl M tütar, puhveti-teener Kaarel Maltm. õde
Maltmann, Elfriide 1892-?     sama mis eelmine
*Toatüdrukute tasu Volkonskite ajal alates 8 rbl kuus, prii üldpidamine. (Palmse mõisas 1887.a. Alexander van der Pahlen'i ajal pesid pesunaised: 2 päeva nädalas sakste pesu 2 päeva nädalas tubaste teenijate pesu 2 päeva nädalas triikisid)

Pesutüdrukud

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Keidas, Miina 1862-?      
Keidas, Leena 1870-?     eelmise tütar
Takenberg, Helene ca 1910    
Tanner, Helene ca 1910    
Vets, Leena ca 1910    

Kokad

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Mersjee*     prantsl. Vera A. ajal, Grigori Petrov, ajal
Kehva, Emilie     kokaabi

Seltsidaamid

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Kovaljak, Adelaida Petrovna enne 1857.a.   Elisabeth von Benckendorffi ajal
Lilienkampf, Molly 1870;1871   Maria Aleksandrovna ajal, Joa valitseja tütar
*Seltsidaamide kohustus oli oma perenaiste kirjavahetust pidada, neile ette lugeda, nendega vestelda, ühesõnaga oma perenaiste aega veeta, neid lõbustada.

Bonned

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Malvina Feodorovna     Vera A. laste
Runstück, Anna Gustarovna 1873-? alates 1904? 1905? 55 rbl kuus Grigori ja Sophia tütred
Poehl (Pööl), Ida 1885-1983 1912-1923 15-30 rbl kuus, prii söök, pesu, kleidid, omas teenijat Grigori ja Sophia lapsed

Aednikud, aednikupoisid, pargitöölised

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
PIY (vene? eesti keel?) võib olla Püü? 1870    
Tulver, Kristjan Mardi p. eal 840-?     aednik või Aednikupoiss
Liebthal, 1885   oli ametis veel 20.saj. alguses
Maltmann, Karl Kaarli p. 1840-1929 1860 1906.a. 15 rbl kuus(aednik) 10-aastaselt mõisatööle kööki katlaid küürima, siis aednik, hiljem roosi-ja palmikasvataja õppis aiandust Peterburis
Reismann,     aednikupoiss, Liisa Reis-manni mees
Reismann, Karl     eelmise poeg
Lobja, Jakob 1872-? 1904-1913 (1914?) 500 rbl aastas ülemaednik, lasti lahti seoses põlenguga oletatavasti
Ees- ia perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Grünblatt, Gustav 1906 180 rbl aastas aednik
Koch, Mihkel 1906 13 rbl kuus aednikupoiss
Riemann, Oskar 1906 12 rbl kuus aednikupoiss
Tulver, Aleksei 1906 12 rbl kuus aednikupoiss
(aednikupoistel Koch, Riemann ja Tulver prii korter)
Ees- ia perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Reismann, Anna 1906 55 rbl pooles aastas töötas juurviljaaias
Veimann, Liisa 1906 sama mis eelmine sama mis eelmine
Maltmann, Martha 1906 sama sama
Roos, Liisa 1906 sama sama
Saalmann, Juula 1906 sama töötas pargis
Saalmann, Maria 1906 sama sama mis eelmine
Baumann, Pauliine 1906 sama sama
Juula Saalmann (metsavaht Kaarel Saalmanni õde) oli nn teedevanem- eTapuiHHa. Pargi teede korrastamise tasuks oli ette nähtud 100 rbl, sügisel lehtede riisumiseks 150rbl. Suvel pühkisid 4 naist pidevalt parki. Joa mõisas oli tavaliselt kolm aednikku:
  1. ülemaednik, kes juhtis ja korraldas, tegelikku aednikutööd ise ei teinud.
  2. roosikärner, st rooside ja lillede hooldaja
  3. juurekärner, st juurvilja hooldaja ja kasvataja
Abiks olid aednikutel kolm aednikupoissi ja suvel neli naistöölist, kes istutasid, rohisid ja kasvatasid taimi.

Kutsarid

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Katu, Kustas 1906 240 rbl aastas, prii korter  
Poomann, Hans     Vera Aleks, kutsar
Priido, Peeter      
Tutti, Johannes 1884-1957 1912-1917 15 rbl kuus, prii korter Vera Aleks, tallipoiss, hiljem lakei
Kutsar Hans Poomann käis koos Vera Aleksandrovnaga välismaal. Õpetas vürst Grigori Petrovitši poegi ratsutama. Oli selleaegse maitse järgi ilus inimene, kelle kohta rahvas rääkis: „Poomanni Ants ja doktor Schantž on Joa mõisa uhkus." Joa mõisa tallipoiste elu oli teiste mõisate tallipoiste kadestusobjektiks: „Mis teil viga, teil on ju kuldne elu!"

Sepad

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Pahlberg, Aleksander, Taneli p. 1906 300 rbl aastas teenis Joal 40. aastat
Saarvelt, Otto 1901?   sepapoiss, hiljem lakei
Nurmelint, Hindrek 1906 144 rbl aastas sepapoiss
Anneljas, Gustav     sepapoiss, hiljem tallipoiss
Veiberg, Johannes 1914 15 rbl kuus oma toit sepapoiss
Sepa tööpäeva pikkus oli hommikul kella viiest kuni kella kaheksani õhtul. Kella 8.00-9.00 oli keskhommiku aeg, lõuna kella 13.00-14.30. Tööpäeva pikkus oli 15 tundi, sellest tööaega 12,5 tundi. Kuna Joal oli vähe sepatööd, tehti muud tööd: pandi aknaid ette, tehti maalritööd jne. Vera Aleksandrovna oli sepp Pahlbergi tööga väga rahul, ütles: „Ta teeb mul kõik tööd, rautab ja polsterdab."

Öövahid

Ees- ia perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Roos, Jaan 1906 144 rbl aastas  
Jundas, Indrek     olnud väga tige ja karm

Metsavahid

Ees- ia perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Saalmann, Kaarel, Jakobi p.     teenis mõisas 51. aastat
Jundas, Indrek     ka öövaht, kas varem või hiljem - ei tea

Tislerid, puusepad

Ees- ia perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Anneljas, Kustas ca 1840-?     eluaeg mõisa puusepp mõisa kirjas „Annias" toapoiss Kaarel Anneljase isa
Hallikson, Andrus 1906 60 kop kuni 1 rbl 20 kop päevas  
Kadak, Andrus 1906 sama mis eelmine  
Okkaspuu, Tõnis 1906 sama mis eelmine  
Vanamölder, Hans 1906 216 rbl aastas  

Karjanaised, karjased

Ees- ja perekonnanimi Millal oli ametis Töötasu Märkus
Viikmann, Karl 1906 144 rbl aastas karjane
Tellas, Anna 1906 60 rbl aastas karjanaine
Volkonskite ajal korraldati 20.sajandi algul teenistujate lastele igal aastal jõulupuu. Suure kuuse otsas rippusid küünlad ja suured papist valmistatud pähklid, mis olid maiustuste ja mänguasjadega täidetud. Laulud lauldud, võtsid Grigori Petrovitši lapsed kuuselt papist pähklid ja jagasid need teenijate lastele. Kui küünlad kustusid, jagati ka lühtrid laste vahel ära.

Tallid ja laudad

Lossi eesõues sissesõidu poolt vaadates olid paremal pool laudad ja vasakul tallid. Kariloomade arvu enam ei mäletata. Kari aeti läbi suurte väravate lauda taha ja sealt karjamaale. Lossi poolses lauda otsas elas piima hooldaja Kuru-Anna (Anna Tellas?), kellel oli 1 tuba ja köök. Laudas olid ka seadja 1894.a. kolm tööhobust. Tallide poolel olid ka tõllakuurid, vankrite ja regede-saanide hoiuruumid, 2 suurt viljaaita ja tallipoiste korter. Samas olid ka sõiduhobused, keda 1894.a. oli 9 looma.

Das Fischerhäuschen

Meremõisast ca 0,5 km kaugusel Keila jõe vasakul kaldal oli Schveitži stiilis hoone, mis Stavenhageni Gravüüril (1850) kannab nime „Das Fischerhäuschen'i" nimetust. Millist ülesannet nimetatud hoone täitis, ei ole teada. Eelmise sajandi algul elas seal vürst Grigori Petrovitši mootorpaadi ja jahtlaeva juht madrus Visso, kes tuli igal suvel Hiiumaalt Joale. Vürst käis sageli Visso juures ja kui Visso Joal abiellus, oli vürst pulmaliste hulgas. Sel ajal nimetati hoonet „eropo>K3BOH aomhk."

Jeruusalemma mägi ja tiigid

Pargi Joa poolses osas nimetati üht kõrgemat piklikku kohta Jeruusalemma mäeks, mille lähedal olid Jeruusalemma ja Bethesda tiigid. Kelle poolt mäenukile ja tiikidele piiblis esinevad nimed anti, ei ole teada. Pargi Meremõisa poolses osas oli Tündermaa tiik, mis asus vürst Pjotr Grigorjevitši rajatud tee lähedal, nn vürsti lepiku lähedal. Nimetus „Tündermaa" on vist sellest, et sealt lähedalt anti talupoegadele enampakkumisel tündrimaa alusel heinamaad (vana tallinna tündrimaa 0,63 ha; uus tallinna tündrimaa 0,5 ha). Kameeliate kasvuhoone lähedal Joa poolses pargi osas asus Kameelia tiik, mis oli tiikidest suurim.

Kärneri kaev

Lossi lähedal, mitte kaugel Lvovi sillast, oli ühel künkal kaev, mida hüüti kärneri kaevuks. Kaev jättis eemalt paviljoni mulje, sest ta oli malmpostidega piiratud. Postide vahel olid metallkaunistused, peal metallkatus. Kaevu juurest viisid paekivitrepid künka all asuvale lagendikule, kus kasvasid elupuude, nulgude, jne puude grupid. Sealt kaudu läks tee ka Lvovi sillale. Kaev asus kasvuhoonete lähedal ja küllap aednikud-kärnerid käisid sealt kasvuhoonetesse vett viimas, sellest nimigi „kärneri kaev."

Kangialused

Joa ja Türisalu maade piiril kasvuhoonete lähedal oli nn kärneri kangialune. Eelmise sajandi algul olid seal ainult kahel pool teed kivisambad, millele toetus katus. Ei teata, kas seal varem värav ka oli. Nimetus tuli kasvuhoonete - aednikute lähedusest. Peale kärneri kangialuse oli veel teinegi kangialune, nn trahteri kangialune. Valitseja maja, st trahterihoone madalamalt põhjapoolsemalt küljelt algas kõrge hambulise äärega müür, mille keskel oli kangialune, nn trahteri kangialune. Müür ulatus kanalini, mis viis jõe vee veskisse.

Prantsuse aed

Kirikumõisa otsas vastu lauda müüri oli suurte laialeheliste puude varjus ilus koht, mida millegipärast prantsuse aiaks hüüti. Seal olid laud ja pingid, kus kuuma päikese eest oli hea varjul olla. Grigori Petrovitši laste kasvataja, prantslanna, korjas sealt ja ka pargist alati rohelisi konni. Püügiks oli tal kaasas kott, kuhu konnad pistis ning kääris konnade tapmiseks. Konnad läksid muidugi kööki prantslasest koka kätte, kes neist maitsva delikatessi valmistas. Prantslanna armastas seal alati istuda.

Ruuna auk

Üht kahe kõrgema künka vahelist madalat auku pargi Meremõisa poolses osas nimetati Ruuna auguks (ca 6-8 m2). Augu põhi oli pehme ja porine, mille sügavust ei teata. Augus kasvasid maarjaheinad (athoranthum odoratum), mida nendes peituva kumariini lõhna pärast perenaised pesu vahele panid. Oma nime on auk sellest saanud, et üks vürstinna olnud kange ratsutaja. Ühel sõidul ruun komistanud, kukkunud auku ja murdnud luud ning ta tulnud maha lasta. Mis vürstinnast sai või mis temaga juhtus, ei ole teada. Sellest kukkumisest saigi auk oma nime. Ruuna auk asub kalmistu lähedal, tee läheb päris ruuna augu kaldalt.

Laste park

Kirikumõisa otsa ja jõe vahel oli laste mänguplats, kus olid liivakastid ning väikene mängumajakene, kuhu lapsed sisse mahtusid. Ei puudunud ka kiiged ja istepingid. Grigori Petrovitsi vanematele poegadele oli kirikumõisa ukse ees kroketiplats.

Külalised

Tänu tihedatele sidemetele keisrikojaga, on Joal külaskäigul viibinud nii Venemaa tsaarid, troonipärijad, „terve kari" suurvürste, tsaaride perekonnaliikmed ja ministrid, kuid ka paljud selleaegsed tähtsad ühiskonna- ning kultuuritegelased kas külalisena või tsaaride saatkonda kuuludes. Paljud neist on korduvalt Joal viibinud. Ajaliselt on teada järgmised külaskäigud:
Aeg Isik Märkus
25. mai 1833 Tsaar Nikolai I koos tsaarinna Aleksandra Feodorovnaga istutasid lossi juurde 2 tamme
23. juuni 1833 Nikolai I tütred Maria, Aleksandra ja Olga istutasid 3 kaske
27. mai 1834 Tsaar Nikolai I koos tsaarinna Aleksandra Feodorovnaga istutasid 2 kaske
9. juuni 1849 Troonipärija Aleksandr Nikolajevitš abikaasa Maria Feodorovnaga istutasid 3 kastanit
suvi 1853 Lichtenbergi hertsog koos abikaasaga olid kohal 2 nädalat
10. juuli 1871 Troonipärija Aleksandri abikaasa Maria Feodorovna istutas 1 kastani
15. veebruar 1897 Tsaarinna Maria Feodorovna Vürstinna Jelizaveta Grigorjevna Volkonskaja matustel
ca 1908 Tsaar Nikolai II Saabus laevaga jõeni
ca 1909 Tsaar Nikolai II (?) Saabus Keila kaudu
1912 (?) 1913 (?) Tsaar Nikolai II onupoeg Kirill Madinurovitš koos abikaasa Melita Feodorovnaga  
Joal viibinud lauljatest ja heliloojatest on juba eespool juttu olnud. Benckendorffi külalisena viibis Joal ka inglanna Elisabeth Rigby, abielus Eastlake, kes puutus Benckendorffidega kokku Peterburis. Aastail 1838-1841 viibis miss Rigby oma abielus õe juures Tallinnas, kust ta külastas terve rida mõisasid Harju-ja Läänemaal. Teoorjuses vaevlevate eestlaste raske olukord äratas noores neius (sünd. 1809) tõsist kaastunnet, mis ilmneb ka tema reisikirjades. Tema reisikirjade 2. trükk, mis ilmus aastal 1842, sasaldab 2 joonist Keila-Joast: „Joa loss" ja „Meremõisa varemed" (joonisel küll Joa varemed). Kirjanikest on teada, et 9.sept. 1843.a. külastas Joad vene kirjanik F. I. Tjutšev, kes viibis Joal 5 päeva. Suvel 1861 ja 1863 viibis Joal dekabrist Sergei Grigorjevitš Volkonski , kelle poeg Mihhail oli abielus Benckendorffi tütar Jelizavetaga. Sergei Grigorjevitš, kes pärast 10-aastast sunnitööd ja 20-aastast Siberis asumist 1855.a. amnestia alusel Siberist pääses, oli 1863.a. Joal haigena. Kui ta oma abikaasa Maria Rajevskaja raskest haigusest teada sai, ei olnud ta pikka teekonda Joalt Varonskasse Tšernigovi kubermangu võimeline läbi sõitma: „...teele asuda ei või, minu haigus ei ole ohtlik, kuid piinarikas, vaevalt komberdan." Ta kannatas podagra ja halvatuse all. Veronskasse sõitis poeg Mihhail, kus lO.aug. 1863.a. Maria suri. Maja, kus dekabrist Sergei Volkonski Joal elas, oli juba 1911.a. hävinenud. Jelizaveta Grigorjevna isa Grigori Petrovitš Volkonski ja dekabrist Sergei Volkonski olid kaugelt sugulased. Vene tsaaririigi troonipärija abikaasa Maria Feodorovna tuli lO.juulil 1871 .a. koos 6 saatjaga Haapsalust Joale. Parunid Meyendorff ja Buxhoevden tulid juba varem kohale ning teatasid, mil kõrge külaline saabub. Lossi torni saadeti valvur, kes pidi teatama, kui külaliste tõllad Käesalu poolt nähtavale ilmuvad. Valvur, kes nähtavasti ei teadnud, mis ta tegema peab, vehkis tornis kätega, samal ajal kui vürstinna Maria Aleksandrovna ja tütar Jelizaveta saalis rahulikult vestlesid. Külaliste saabumisest tõi teate Jelizaveta poeg Sergei, kui külalised juba vahimajast mõisa poole sõitsid. Maria Feodorovnale tutvustati lossi, parki, juga, mis kõik tulevasele tsaarinnale väga meeldisid. Lõunasöögi ajal märkas vana ülemteener Nikolai Rõbakov, et tulevane tsaarinna ei söö. Selgus, et teine teener Eduard, kelle hooleks oli nugade, kahvlite, lusikate lauale panemine, oli tsaarinnale kahvli panemata jätnud. Tõenäoliselt oli see teener Eduard Riemann (sünd. 1837.a.), kes oli hiljm Joa mõisa castelan. Kui 1927.a. Joa vürst Grigori Petrovitš endisele Vene tsaarinnale Maria Feodorovnale Taani tema 80. sünnipäevaks õnnitluse saatis, vastas Maria Feodorovna tütar: „Mu ema mäletab seda hästi, kui ta Joal käis." Kui kaua Maria Feodorovna Joal viibis, ei ole teada. Vürstinna Maria Aleksandrovna Volkonskaja (sünd. Von Benckendorff) ajal käis Joal pidevalt igasugu kõrgeid külalisi, näiteks suurvürst Konstantin Konstantinovits ja mitmed teised suurvürstid. Sagedasteks külalisteks olid sõja- ja luurelaevade kõrged ohvitserid ja admiralid. Laevad heitsid Joa all ankrusse, meeskond sõidutati paatides kaldale, sealt läbi pargi kalessides lossi, kus kadettidel algas kastanite aöö pidutsemine, admiralid-ohvitserid aga lõbutsesid söögisaalis rikkaliku peolaua taga. 1912.a. või 1913.a. külastas Joad tsaari onupoeg Kirill Vladimirovitš koos abikaasa Melita Feodorovnaga. Ka kirilli isa on Joal käinud. Räägitakse, et Kirilli külaskäigu puhul käsutatud talurahvas kahele poole Joa sillale, kes siis, kui külalised üle silla sõitsid, pidid mütsid peos suure vaimustusega „Hurraa!" karjuma. Jaanipäeva ajal 1923.a. suvitas Joal kirjanik Miina Härma. Elas vist lossis. „Trahterihoone" teisel korrusel suvitas 1924.a. eesti luuletaja Marie Under koos abikaasa Arthur Adsoniga.